Kui lapsevanem ei toeta last majanduslikult või teeb seda ebapiisavalt, on võimalik sellelt vanemalt elatist (endise nimetusega alimendid) nõuda. Riik maksab elatisabi, kui vanem ei maksa kohtu poolt väljamõistetud elatist või notariaalse lepingu alusel kokkulepitud elatist. Meie büroo aitab sind igas etapis – olgu selleks kokkuleppe saavutamine, kohtumenetlus või dokumentide ettevalmistamine.
Elatis ehk alimendid – Kuidas tagada lapse ülalpidamine?
Miks valida meid elatise vaidlustes?
- Kogemus ja oskus: Aitame leida parimad lahendused elatise nõudmisel, maksmisel või kaitsmisel.
- Personaalne lähenemine: Selgitame sulle keerulised seadused lihtsaks ja loome selge tegevuskava.
- Kiire tegutsemine: Meie abiga ei jää tähtajad tähelepanuta ning vajalikud dokumendid saavad korrektselt koostatud.
Elatis? Korduma kippuvad küsimused elatise kohta:
Mida teha, kui teine lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust?
Esimene samm on proovida elatise maksmise kohustust rikkuva vanemaga kokkulepet saavutada. Parim lahendus on sõlmida notariaalne leping, mis võimaldab kokkuleppe rikkumisel pöörduda kohtutäituri poole. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, tuleb esitada kohtule elatisnõue.
Mida teha, kui kohtusse on sinu vastu esitatud elatisenõue?
Kohtumenetluses on tähtis reageerida kiiresti ning esitada kõik vajalikud dokumendid õigeaegselt. Dokumentide korrektsus ja asjakohaste tõendite olemasolu on edu võti. Meie spetsialistid aitavad sul koostada vastused ja leida parimad argumendid.
Kes saab elatist nõuda?
Laps: Lapse nimel esitab hagi tema seaduslik esindaja (tavaliselt lapsega koos elav vanem).
Kas elatist saab nõuda tagasiulatuvalt?
Jah, kuid ainult kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist.
Kuidas esitada elatisnõue?
Elatisnõude võib esitada kohtule kahes vormis:
- Maksekäsu kiirmenetlus: Lihtne ja kiire lahendus, kuid piiratud võimalustega (näiteks ei saa nõuda tagasiulatuvat elatist).
- Hagimenetlus: Sobib keerulisemateks juhtumiteks ja kui nõue ületab maksekäsu menetluses lubatud summasid.
Meie juristid aitavad sul valida õige menetluse ja koostada veenvad dokumendid.
Levinud vead elatise hagides:
- Valed esitajad: Hagejaks peab alati olema laps, mitte vanem, kes hagi esitab.
- Ebapiisavad tõendid: Näiteks täiendavate kulutuste tõendamata jätmine.
- Dokumentide puudused: Elatise nõudmine minimaalsest summast suuremas määras eeldab lapse vajaduste täpset tõendamist.
Kust leian elatise kalkulaatori?
Justiitsministeeriumi lehelt, elatiskalkulaator.
Elatise muutumisest:
Kui kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras, siis see elatise summa muutub igal aastal aprillikuus. Kui kohus mõistab elatise välja näiteks lapse tegelikest vajadustest lähtuvalt, kummagi vanema varalisest seisust lähtuvalt vm, st mitte seaduses sätestatud miinimumsummas, siis üldjuhul elatise summa ei muutu.
Kuidas määratakse seaduses sätestatud elatise miinimumsumma?
Elatise summa määramisel võetakse arvesse mitmeid tegureid. Siin on ülevaade aspektidest, mis mõjutavad elatise suurust:
1. Baassumma ja indekseerimine
Elatise baassumma määratakse kindlaks igal aastal riigi poolt, korrigeerides seda vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele. See tagab, et elatise summa püsib ajakohasena ja arvestab majanduslike muutustega.
2. Vanema sissetulek
Elatise suurus sõltub kohustatud vanema sissetulekust. Selleks loetakse eelneva aasta keskmisest brutopalgast 3%, kuid summa võib varieeruda sõltuvalt individuaalsetest asjaoludest.
3. Elatist saavate laste arv
Kui peres on rohkem kui üks laps, mõjutab see elatise suurust. Kui laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis on teise lapse seaduses sätestatud elatise miinimumsumma esimese lapse seaduses sätestatud miinimumsummast 15% väiksem.
4. Peretoetused
Elatise suuruse arvutamisel arvestatakse ka peretoetusi:
- Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus: Kui elatise nõudja saab lapsetoetust või lasterikka pere toetust, arvestatakse pool toetustest iga lapse kohta elatise summast maha.
- Kui elatise maksja saab toetusi, lisatakse need summad elatisele juurde.
- Kärgpere ja lasterikka pere toetus: Kui peres on lapsi nii eelmisest kui ka uuest suhtest, jagatakse lasterikka pere toetus võrdselt mõlema vanema vahel ja see jaotatakse peres kasvavate laste vahel.
5. Lapse jagatud elukoht
Kui laps viibib elatist maksva vanema juures vähemalt 7 ööpäeva kuus, arvestatakse see elatise summast maha proportsionaalselt koos veedetud ajaga.
- Näide: Kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid siis, kui:
- Lapse vajadused on suuremad.
- Vanemate sissetulekute erinevus on oluline.
- Kulutused lapsele on vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
Kokkuvõte
Elatise summa määramine on keerukas protsess, kui elatise summat soovitakse saada kas väiksemat või suuremat, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Sellisel juhul täpse elatise suuruse kindlaksmääramiseks soovitame konsulteerida spetsialistiga, et tagada õiglane ja seaduslik lahendus kõigile osapooltele. Kui vajad abi elatise arvutamisel või nõude esitamisel, võta meiega ühendust!
Elatise väljamõistmisega ootamine? Miks on oluline elatise küsimustes kohe tegutseda?
Elatise nõudmine pole lihtsalt rahaline tehing – see on investeering lapse tulevikku ja tema igapäevasesse heaolusse. Iga viivitatud päev võib tähendada vajalike ressursside puudumist, mis mõjutab lapse elukvaliteeti, haridust, tervist ja sotsiaalset arengut. Lapse õiguste kaitsmine algab vanema otsusest tagada talle turvaline elu.
Elatise kiire nõudmise olulisus seisneb ka selles, et seadus võimaldab elatist tagasiulatuvalt nõuda ainult piiratud aja eest – kuni ühe aasta enne hagiavalduse esitamist. Kui vanem viivitab, võib kaotada võimaluse saada vajalik toetus perioodide eest, mil laps jäi ilma oma õigustatud osast.
Lisaks rahalisele poolele on elatise küsimine oluline ka lapse psühholoogilise stabiilsuse tagamiseks. Kui vanemad täidavad oma kohustusi, tunneb laps end turvaliselt ja väärtustatuna. Samuti võib elatise õigel ajal nõudmata jätmine tulevikus tekitada keerukaid olukordi. Näiteks, kui laps peab kunagi tulevikus hakkama oma vanemat ülal pidama, võib tõendite puudumine, et vanem ei täitnud kunagi oma kohustusi, põhjustada probleeme.
Kui teine vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida, on seaduslikel esindajatel – tavaliselt koos lapsega elaval vanemal – kohustus ja õigus lapse huvide kaitseks kiiresti tegutseda. Meie kogemustega juriidiline tiim aitab kindlustada, et vajalik elatis saab nõutud ja laps ei jää toetuseta. Oleme siin, et aidata nii keerulistes kui ka lihtsamates elatisega seotud küsimustes, pakkudes sulle professionaalset tuge igas etapis. Ära oota – lapse huvid vajavad kaitsmist juba täna.
Soovid nõu ja abi elatise küsimustes?
Helista meile või kirjuta, et leppida kokku esmane konsultatsioon. Koos leiame lahenduse, mis kaitseb sinu lapse huve.