19 sept. Kas koolist hindelise töö tegemise ajal puududes võib panna puudujale negatiivse hinde?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis. Selles süsteemis on hinne „2“ puudulik ja hinne „1“ nõrk.
Gümnaasiumi riikliku õppekava § 15 lõige 2 ja põhikooli riikliku õppekava § 19 lõige 2 ütlevad, et hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta.
Põhikooli riikliku õppekava § 21 lõiked 1 ja 2 punkt 5 ning gümnaasiumi riikliku õppekava § 17 lõige 2 punkt 5 määravad hinde tähendused. Hinne „1“ näitab, et õpilane ei ole õppeaines edasi jõudnud. Hinne „2“ tähendab, et õpilasel on toimunud areng, kuid edasiminekuks jääb vajaka olulistest oskustest.
Olukorrast koolides ja puudujale negatiivse hinde panemine
Mõnes koolis pannakse õpilasele hinne „1“ või „2“, kui ta puudub hindelise töö ajal tunnist. Sellisel juhul võib kooli hindamisjuhend või kodukord sisaldada sätet, näiteks „Puudumine ei vabanda õppimata jätmist.“
Selle sätte põhjal tõlgendavad juhtkond ja õpetajad, et puudumise korral võib panna negatiivse hinde. Seda tehakse isegi siis, kui õpilasel pole olnud võimalust tööd järele vastata.
On ka koole, kus õpetajad ja juhtkond lähtuvad põhikooli riikliku õppekava § 22 lõikest 6. See säte lubab panna negatiivse hinde, kui õpilane ei ole puudutud tööd järele vastanud. Mõnel juhul rakendatakse seda põhimõtet ka siis, kui järelevastamise võimalust veel pole olnud.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Õiguskantsleri hinnang toodud olukorrale
Haridus- ja Teadusministeerium ning Õiguskantsler on leidnud, et toodud olukorras ei ole õige hinnet panna, sest hinnata saab õpilase teadmisi ja oskusi, mitte asjaolu, et õpilane puudus tunnist. Õiguskantsler möönis, et puudumine võib küll põhjustada õppetöös mahajäämist, kuid tunnist puudumise põhjal ei saa teha järeldust, et õpilase teadmised ja oskused on ebapiisavad. Kui laps puudub mõjuva põhjuseta, tuleb koolil leida viis, kuidas saaks last koolis käimisel toetada.
Nii Haridus- ja Teadusministeerium, kui ka Õiguskantsler leidsid, et hindamine peab näitama õpilase teadmiste, oskuste ja vilumuse taset, toetades sellega õpilase arengut ja andes talle õppeaines edasijõudmise kohta tagasisidet. Seega tuleb välja selgitada õpilase õpitulemused, mille põhjal saab hinnata tema õppeedukust.
Kui õpilase puudumise tõttu on talle suulise vastuse, kirjaliku töö või praktilise tegevuse eest jäänud hinne panemata, siis peab kool andma õpilasele võimaluse järelevastamiseks või järeltöö tegemiseks vastavalt kooli õppekavale. Koolil on õigus järelevastamiseks kehtestada tähtaeg. Kui õpilane järele vastama ei lähe, võib õpetaja panna negatiivse hinde, sest õpilane ei ole andnud võimalust enda teadmisi ja oskusi hinnata
Esitatud 2023. a Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohaga saad tutvuda siin.
Esitatud 2024. a Õiguskantsleri seisukohaga saad tutvuda siin.
Puudujale negatiivse hinde panemine – kokkuvõte
Kui õpilane puudus hindelise töö tegemise ajal tunnist ja talle pannakse selle eest hinne „1“ või „2“, kuigi ta pole veel saanud võimalust järelevastamiseks, ei ole see õige. Sellisel juhul on õpilasel või tema vanematel õigus pöörduda kooli juhtkonna poole. Tuleb paluda, et kool lähtuks riikliku õppekava nõuetest, mis näevad ette, et hinnata saab õpilase teadmisi ja oskusi, mitte tema puudumist tunnist.
Kui kool ei muuda oma seisukohta ega tegutsemisviisi, saab pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Ministeerium võib kohustada kooli tegutsema vastavalt seadustele ja viima kooli hindamisjuhised riikliku õppekava nõuetega vastavusse.
Oluline on, et hindamine peab andma objektiivse ülevaate õpilase teadmistest ja oskustest ning toetama tema arengut. Puudumine tunnist ei saa olla otsene põhjus negatiivse hinde panemiseks, kui puudujal pole olnud võimalust oma teadmisi näidata.
Kui vajad sel teemal abi või nõu: selgitusi, esindamist vm, siis aitab TM Õigusabi OÜ meeleldi.
TM Õigusabi OÜ jurist esindas edukalt klienti eelviidatud Haridus- ja Teadusministeeriumi asjas nr 9.5-1/22/4653-5.
